Kui haldjas ma lendlen,
su rõõm on minu,
Vaid arm mind lennutab,
lambivilu
Ometi ei võta ma miskit,
ei vaeseks sa jää.
Mis minule antud,
see sulle jääb.
Olen kui majahaldjas,
kes elab vaid aurust
ja liigub vaid armust,
kuid elab ja õitseb.
Anda, mitte võtta,
see on see kunst.
Elu saab vaid andes,
surma võid loobudes.
Mis on elu,
muud kui arm?
Mis on melu,
muud kui lärm?
Kes võtma hakkab,
see võtma jääb.
Kes andmast lakkab,
see loobub veel.
